Ilmaennustus ja valmisolek stardiks

No ei ole kuidagi ilus see prognoositav ilm 4 päeva enne starti. +11 C ja vihm laupäeval Stockholmis yr.no järgi. Lisaks sellele ei ole tervis veel 100% korras. Kõhus keerab ja selja alaosas on mingid imelikud valud. Eilne trenn küll andis pisut lootust, et rajale siiski saab minna, aga… kõik on veel võimalik. Lõhki ennast tõmbama ei lähe. Ma veel piisavalt noor, saab neid maratone veel joosta.

Uus algus

Mälu järgi ütleks, et viimane jooksutrenn oli septembris, aga võimalik, et isegi augustis.

Täna siis taas üks väike pingutus tehtud. Kokku umbes 3 km. Aeg 30 min. Rahulik sörk. Annelinnas, välistemperatuur -4C. Tuul oli tuntav. Kaal on 80,0 kg.

Jooksmine on tervis

USA Stanford´i Ülikooli läbiviidud uuring näitab, et eakatel, kes tegelevad jooksmisega, avaldub vähem puudeid ning risk varajasele surmale väheneb poole võrra.
USA ülikooli teadlased väidavad seega, et kui inimene peaks valima ühe treeningtüübi, mis aitaks neid vanemas eas heas vormis hoida, siis oleks see aeroobne trenn, vahendab VG Nett.

Teadlased alustasid uurimisega juba 1984. aastal, mil kardeti, et pikemaajaline jooksutrenn tekitab erinevaid ortopeedilisi kahjustusi.
Algusaastatel võrdlesid teadlased omavahel üle viitsadat 50-aastates aktiivselt jooksuga tegelevat inimest üle neljasaja inimesega, kes jooksutrenni teinud ei ole.

Kui siis oli paar korda nädalas jooksvate keskmine treeningtundide arv ligi viis tundi, siis 21 aastat hiljem oli see langenud küll ligi kaheksakümnele minutile.

Praeguseks 70.-80. aastates olevad uuringus osalenud on vastanud erinevatele küsitlustele, milles selgub, et erinevus jooksjate ja mittejooksjate vahel ilmneb alles hilisemas eas ning sünged väited, et jooksmine kahjustab inimese luid ja liigeseid ei pea paika.
Pärast ligi üheksatteist aastat teatasid uurijad ka, et gupist, mille liikmed jooksmisega ei tegelenud, oli surnud 34 protsenti, jooksuga tegelevatest eakatest oli surnud aga 15 protsenti.