Here Am I Send Me – God and Science: A Lecture Event @ Harvard University April 11th, 2008 (Click Here to See Video)

Here Am I Send Me – God and Science: A Lecture Event @ Harvard University April 11th, 2008 (Click Here to See Video).

Jakoobuse kirjast 3.osa

1:5-8 (⁵Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. ⁶Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. ⁷Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt, ⁸ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel. )

1. Tarkus

* – aitab tõsta pilku Jumala tahtele ja seda rakendada elus

* – see tarkus peaks kasvatama jumalikku iseloomu

* – vaata õpetussõnu:

¹⁰Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele.
¹¹Otsustusvõime valvab su üle, arukus kaitseb sind,
¹²päästes sind kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt,
¹³kes hülgavad sirged rajad, et käia pimedatel teedel,
¹⁴kes rõõmustavad kurja tehes, hõiskavad pööraste roimade juures,
¹⁵kelle rajad on kõverad ja kelle teed on eksiteed.
¹⁶See hoiab sind ka võõra naise eest, muulasest naise eest, kes räägib meelitavaid sõnu,
¹⁷kes on hüljanud oma noorpõlve sõbra ja on unustanud oma Jumala seaduse.
¹⁸Sest tema koda vajub alla surma poole ja tema teed varjuderiiki.
¹⁹Ükski, kes tema juurde sisse läheb, ei tule tagasi ega jõua taas eluradadele.

(Õp 2:10-19)

¹³Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele,

¹⁴sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast.

(Õp 3:13-14)

¹Tarkus ehitas enesele koja, raius oma seitse sammast.
²Ta tappis tapaloomad, segas veini, kattis lauagi valmis.
³Ta läkitas oma teenijad, laskis hüüda linna küngastel:
⁴“Kes on kogenematu, pöördugu siia!” Napiarulisele ta ütles:
⁵“Tulge, sööge mu leiba ja jooge mu segatud veini!
⁶Jätke maha rumalus, et jääksite elama, ja käige arukuse teel!”

(Õp 9:1-6)

* – tarkus, mida kirjeldab Saalomon, jäi tema enese elus rakendamata ja see oli tema allakäik

* – taas suunab Jakoobus tähelepanu juutide tarkuse lummusele, mis jäi kuidagi igapäevaellu tõlkimata

* – ka pisut sellist tarkust annab juba väljavaate siis „kui te satute
mitmesugustesse kiusatustesse “.

* – pane tähele sõna, „heldelt“ ( gr. haplos), asub uues testamendis vaid    kord ja siin. – See tähendab: üksiti, lihtsalt, tingimusteta, lisanõueteta, igasuguste mõõndusteta. See tuleb läbi vabaduse, helduse. Vaatamata mineviku pattudele. – Jumal on üheselt, lihtsalt, tingimusteta valmis andma tarkust, see on kontrastis kahtlustega (v6:„usus, ilma kahtlemata“ ), „hingelt kaksipidisusega“ 8. värsis.

* – Jumalat on kirjeldatud, kui jagajat. ( jagab armastust, armu, õnnistusi ja tarkust)

2. Usu ja ära kahtle

* – kõigis palveis peab olema kaasas ka usk. Ainult sõnadest ei piisa.

* – usku oma sõnadesse, palves, kasutas Jeesus näiteks loos kuivanud viigipuuga: ¹⁸Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga, ¹⁹ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: “Ei tule sinust enam iialgi vilja!” Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.

²⁰Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: “Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?” ²¹Aga Jeesus vastas neile: “Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: “Kerki ja kukuta end merre!”, siis see sünniks. ²²Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.” Mt 21:18-22

* – usk tähendab rohkem, kui vaid seda, et Jumal annab meile, mida palume, see sisaldab ka kindlat, kõikumatut Jumala usaldamist.

* – tingimus „ kahtlus“ on tõlgitud kreeka keelsest sõnast „ diakrino“. See sõna tähendab eristumist. See sõna ei vihja mitte niivõrd intellektuaalsetele kahtlustele, vaid konfliktidele põhilistes asjades allumisel Jumalale. Konfliktile nagu Jumal ja Raha: ²⁴Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. (Mt 6:24) Või Jumal ja Maailm: ⁴Te abielurikkujad! Kas te siis ei tea, et sõprus maailmaga on
vaen Jumalaga? Kes iganes eelistab olla maailma sõber, seab end Jumala vaenlaseks. (Jak 4:4). See on see, mille Jakoobus on vaatluse alla võtnud.

* – meie palve peaks olema rohkem nagu ühe isa palve Markuse 9:14-29

¹⁴Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas. ¹⁵Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda. ¹⁶Ja Jeesus küsis neilt: “Miks te vaidlete nendega?” ¹⁷Keegi rahva hulgast vastas talle: “Õpetaja, ma tõin sinu
juurde oma poja, kellel on keeletu vaim, ¹⁸ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.”
¹⁹Aga tema vastas neile: “Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla?  Tooge ta minu juurde!”
²⁰Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
²¹Ja Jeesus küsis tema isalt: “Kui kaua see juba temaga nõnda on?” Aga tema ütles: “Lapsest saadik, ²²ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid – tunne meile kaasa ja aita meid!”
²³Aga Jeesus ütles talle: “Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.”
²⁴Otsekohe hüüdis lapse isa: “Ma usun, aita mind mu uskmatuses!”
²⁵Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: “Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema
sisse!” ²⁶Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud. ²⁷Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.

²⁸Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: “Miks meie ei suutnud seda välja ajada?” ²⁹Ja Jeesus ütles neile: “See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.”

Eriti v.24: “Ma usun, aita mind mu uskmatuses!”

3. Elu kahtlustega

* – ei ole mõeldud üht lainet, mida tõugatakse siia-sinna, vaid pigem lainetavat merd.

* – Kahtlus on valik. Vaata Toomale Johannese evangeeliumis 20:24-29 : ²⁴Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. ²⁵Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: “Meie oleme näinud Issandat.” Aga tema ütles neile: “Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!”
²⁶Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: “Rahu teile!”
²⁷Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”
²⁸Toomas vastas talle: “Minu Issand ja minu Jumal!”
²⁹Jeesus ütles talle: “Kas sa usud seepärast, et sa oled
mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.”

* – Usk on valik. Liiga tihti lähtub meie usk või kahtlused sellest, kuidas me end tunneme.

* – Jumal tahab, et me usuksime oma usku ja kahtleksime oma kahtlustes. Saatan tahab, et me kahtleksime oma usus ja usuksime oma kahtluseid. Kuidas sina teed?

4. Hingelt kaksipidine

* – Otseses tõlkes tähendab (gr. dipsychos) kahe hingega.

* – Jeesuse jünger peab olema „ühese meelega“ oma pühendumuses. Ta peab olema „kogu südamega“ asja juures. Mitte sisemistes konfliktides.

* – Kas sinu jüngerluse aluseks on mõte: „teen seda oma moodi“? Mis siis, kui see ei tööta nii, nagu sa arvad, et peaks? Kas sinu kristlusel on ka „tagauks“? Kui sul on, siis sa varem või hiljem kaotad.

* – Selline elu on kindlasti pettumust valmistav, kaotava iseloomuga. Jakoobus ütleb, mida arvata oma palvetest, kui meie elu on selline.
1:9-11 (⁹Madal vend kiidelgu oma kõrgusest,
¹⁰rikas aga oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.
¹¹Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.)

Õitsev pühakiri

* – Enamus arvab, et see osa ei ole seotud eelnevaga, see on uue mõtte algus.

* – Jõukus ega vaesus ei mõjuta sinu seisundit Kristuses. Mõlemal juhul on sinu suhe Jumalaga tõelise jõukuse allikaks, mitte materiaalsed asjad.

* – Jõukus võib olla petlik ja panna usaldama valesi. Omades palju raha võib tekkida kiusatus mõelda, et oled oma jõuga saanud jõukaks ja Jumalal ei ole sellega eriti pistmist. Vaata 5 Moosese raamatust 8:10-20 : ¹⁰Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis!

Hoiatus, et ei unustataks Issandat

¹¹Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata tema käsud, seadlused ja määrused, mis ma täna sulle annan,
¹²et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis,
¹³kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab,
¹⁴et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast,
¹⁵kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja skorpionidega kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust,
¹⁶kes söötis sind kõrbes mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et sind alandada ja proovile panna, et viimaks teha sulle head!
¹⁷Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse,
¹⁸vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud!
¹⁹Aga kui sa unustad Issanda, oma Jumala, ja käid teiste jumalate järel ja teenid neid ning kummardad nende ees, siis ma tunnistan täna teile, et te tõesti hukkute.
²⁰Nagu rahvad, keda Issand teie eest hävitab, nõnda hävite ka teie, kui te ei võta kuulda Issanda, oma Jumala häält.

See toodab üleolevat, isekat hinge, mis mürgitab Jeesuse jüngit. Me näeme sellest ka hiljem kohas, kus Jumal noomib rikka eelistamist või eesõigusi vaeste suhtes.

* – Jeruusalemmas olid kindlalt enamus Jeesuse jüngreid vaesed.

* – Milline kujutluspilt tekib sinu mõtteisse lugedes värssi 11 (¹¹Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.) kui ta räägib, et rikas mees „ nõnda närtsib“?

Jakoobuse kirjast 2.osa

Mida silmas pidada

1. Kiri on kirjutatud väga selgelt ja korrektses kreeka keeles.

2. Jeesuse nime on mainitud kaks korda kirja jooksul. (¹Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule. -1:1, ¹Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse
Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel! -2:1)

3. Mõned väidavad, et Jakoobuse kirjas ei ole teoloogiat. Siis tasuks uurida, mida sisaldab tema jaoks sõna „teoloogia“, kuidas ta seda defineerib. Jakoobus kirjutas usklikele, kes olid juba tuttavad kristliku õpetuse alustega. Tema lugejad ei olnud segaduses tähtsamates teoreetilistes küsimustes, nende probleem oli läbi kukkumises usu panekul tegudesse.

4. Jakoobus püüdis hoida parimaid võimalikke suhteid kristlaste ja juutide vahel.

5. On võimalik, et Jakoobuse kiri on kirjutatud enne tema kohtumist Paulusega.

6. Jakoobus ei arutle oma suguluse üle Jeesusega! Miks?

7. Jakoobus elas kirja kirjutamise ajal Jeruusalemmas.

8. Jakoobus oli mures maailmalikkuse kogudusse tungimise pärast:

* – ²⁷Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia
vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata. ( 1:27 )

* – näidatakse maailmalikult rikka üleolekut vaesest: ¹Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel! ²Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas ³ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: “Sina istu siia paremale kohale!”, vaesele aga: “Sina seisa seal!” või: “Istu siia mu jalajäri ette maha!” - ⁴kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks? (2:1-4)

* – maailmalik kõnemaneer: ¹Ärgu püüdku paljud teie seast, mu vennad, saada õpetajaiks! Te teate ju, et meie osaks on teistest karmim kohtuotsus. ²Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. ³Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust. ⁴Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab. ⁵Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa! ⁶Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust. ⁷Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus, ⁸aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki. ⁹Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks. ¹⁰Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad! ¹¹Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?! ¹²Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett. (3:1-12)

¹¹Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik. ¹²Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik – tema, kes võib nii
päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja? (4:11-12)

⁹Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks
kohut! Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (5:9)

* – ⁴Te abielurikkujad! Kas te siis ei tea, et sõprus maailmaga on
vaen Jumalaga? Kes iganes eelistab olla maailma sõber, seab end
Jumala vaenlaseks. (4:4)

* – maailmalik ülbus ja uhkus: ⁶Aga ta annab veel suuremat armu; seepärast ta ütleb:

“Jumal paneb vastu ülbeile,
aga alandlikele annab armu!”

⁷Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest. ⁸Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud! ⁹Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks! ¹⁰Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! (4:6-10)

9. Reformist Martin Luther keeldus Jakoobuse kirja lisamisest piiblisse, kuna pidas seda vastukäivaks õpetusele päästest usu läbi.

Miks seda uurida?

1. Meil on vaja jõuda tagasi praktilise usuni.

2. Kutsudes endid jüngriteks ja tehes mitte midagi, on vastukäiv, ei ole valik.

3. Luisvillei kogudus ( ei ole mõeldud Luisvillei kogudust, kui erandit) vajab väljendust sõnadele „ meie usk“ läbi selle, mida me teeme, mitte vaid läbi selle, mida räägime.

Tervitused: ¹Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab
tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule. (1:1)

1. Mida seal õeldakse?

* – Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane

* – NIV ( New International Version ingl.k.) on tõlgitud sõna „duolos“ , kui teenrit, siis sõnasõnalt tähendab see orja. Kas sinu arusaamas on vahe teenril ja orjal. Millised on need erinevused? Kuidas sa end näed? Kas oled teener või ori?

2. Mida ei ole õeldud? On see oluline? Kuidas sina oleksid seda sõnastanud?

* – Ta ei maininud oma sugulussidemeid Jeesusega

* – Tema maine ja iseloomustus lähtuvad temast enesest

Vaimne suhtumine katsumustesse ja kiusatustesse: ²Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, ³kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. ⁴Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.

⁵Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. ⁶Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. ⁷Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt, ⁸ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel.

⁹Madal vend kiidelgu oma kõrgusest, ¹⁰rikas aga oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke. ¹¹Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.

¹²Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.

¹³Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. ¹⁴Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. ¹⁵Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.

¹⁶Ärge eksige, mu armsad vennad! ¹⁷Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. ¹⁸Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas. (1:2-18 )

1:2-4

1. Katsumused (gr. peirasmos), neid võib määratleda kaht moodi

* – võib nimetada seesmiseks ahvatluseks teha pattu: ⁹Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. ( 1Tim 6:9)

* – võib nimetada väliseid kannatusi, eriti tagakiusamisi: ¹²Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, (1Pe 4:12)

* – millistest katsumustest sina läbi lähed?

2. Arvesse võtma (gr. egesasthe) ( NIV ingl.k :²Consider it pure joy, my brothers, whenever you face trials of many kinds, est.k- võtke arvesse, see on puhas rõõm mu vennad, kui kohtate erinevaid katsumusi ) võib ka tõlkida, kui arvama, hindama, arvestama või mõtlema.

* – kohates katsumusi või kiusatusi, kuidas peaks meie mõte liikuma.

* – meil tuleb peatuda ja asja üle mõtiskleda, kui raske see ka ei oleks

* – võitlus ei ole ise rõõmu allikaks, vaid tema tulemuseks on rõõm

* – võitlused ja katsumused  testivad meie usku ja samas annavad meile sitkust.

3. Puhas rõõm, lausa rõõmuks

* – võimalus rõõmustamiseks

* – milline vahe on rõõmul ja õnnel? Õnn jääb kindlamaks elusündmustes. Rõõm võib valikuliselt tekkida sündmuste läbi.

4. Sitkus, kannatlikkus (gr. hypomone)

* – hypomone ei tähenda nõrka, passiivset kaasaminekut eluga, vaid tugevat, aktiivset, Kristuse ületamatu väe näitamist vastuseks väljakutsetele

* – meie kultuuri nõ. „sisemine rahulolu“ on vastunäidustuses sellise õpetusega

* – kui palju läheb vaja aega, et õelda – tuli sitkus, kannatlikkus?

5. Et te oleksite täiuslikud ja terviklikud

* – ei ole võimalik teed lõigata lühemaks!

6. Ega oleks teis midagi vajaka

* – meie eesmärk peaks olema vaimne küpsus mitte materiaalsed õnnistused