Stockholmi maraton

Esimene mõte on see, et tehtud. Kolmas kord ja taas targem. Targem siiski pigem sellest seisukohast, et kordamine on tarkuse … (teadagi kes). Jooksumaraton on ikka üliraske üritus. Vähemalt minu jaoks. Olen sõitnud rattaga Haanja 100 (ligi 7h), läbinud kõik EEC 2010 sarja maastikurattamaratonid (kõik enam-vähem 2-3h/sõit), jooksnud mitu poolmaratoni jmt., kuid maratonijooksuga ei ole lihtsalt mõtet neid asju võrrelda. Ma isegi ei hakka siin lahti kirjutama kogu elamust. Soovitan igal tervel inimesel see vähemalt kord elus ise ette võtta. Minu puhul aga jääb faktiks, et oma eesmärki läbida 42,195 km jooksuga alla 3h jääb oma aega ootama. Ei ole isegi nii pettunud kui oleks võinud arvata. Kaks aspekti on postiivsed. Esiteks õnnestus kogu distants läbida jooksusammul (kuigi põis tahtis vägisi rajalt maha võtta), teiseks isiklik rekord. See viimane on pigem eneserahustuseks välja toodud kui miski eriline asi. Seda seetõttu, et mu isiklik rekord oli ikka väga nadi. Numbreid võib igaüks ise siit otsida. Eraldi tasub mainimist ilmastik. Kogu aeg sadas vihma, puhus tuul keskm. 14 m/s ja kirsiks tordil oli õhutemperatuur — +5 C.

Tax free poes

Ma ei tea kas ma olen maalt ja hobusega, aga see kuidas tax free poest tubaka- ja alkoholitooteid rabati, rabas mind. Plokkide viisi suitsu ja kastide viisi kangemat kassast läbi, 500 eurost kupüürigi õnnestus näha. Rahval raha on, täitsa jube.

Reisi algus: laeval

Victoria I alustab reisi Stockholmi. Päike paistab. Siiani on kõik kulgenud plaanipäraselt.