Mida silmas pidada, uurides piiblit.
Kirja tuleb mõista ajaloolisest kontekstist lähtuvalt. Tuleb teada, kellele kiri on kirjutatud ja miks. Tuues kirja 20.saj. kultuurikonteksti, võivad tekkida tõlgendusvead. Kirjutatu tuleb panna praktikasse pärast kirja eesmärgi mõistmist.
Autorist
1. Kirjutatud Jeesuse venna poolt
2. NB: Jakoobus ei uskunud, et Jeesus on messias, Tema elu ajal.
* – „21Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.“ (Mk 3:21)
* – „3Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse
ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin
meie juures?” Ja nad said pahaseks ta peale.“ (Mk 6:3)
* – „5Isegi Jeesuse vennad ei uskunud temasse.“ (Joh 7:5)
* – olles suremas, usaldas Jeesus oma ema eest hoolitsemise jüngrile (26Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit,
keda ta armastas, siis ta ütles emale: “Naine, vaata, see on su
poeg!” 27Seejärel ütles ta oma jüngrile: “Vaata, see on su ema!”
Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde. –Joh 19:26-27), apostel Johannesele, kuna ükski tema vendadest ei olnud veel usku põõrdunud. Kuidas sai nii olla?
* – ajast pärast Kristuse ülestõusmist kirjutab Paulus: „ Siis Ta ilmus Jakoobusele ja siis kõigile apostlitele“ (1Kor 15:7)
3. Pärast oma usku põõrdumist alustas Jakoobus olulises liidri rollis Jeruusalemma koguduses.
* – Peetrus kirjutab pärast oma imelist pääsemist vanglast: „Õelge Jakoobusele ja vendadele.“ (Ap 12:17)
* – Paulus, põõrdununa, külastas Jeruusalemma: „18Seejärel, kolme aasta pärast, läksin ma üles Jeruusalemma
Keefasega tutvuma ning jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks.
19Kedagi teist apostlitest ma ei näinud kui vaid Jaakobust,
Issanda venda. (Gal 1:18-19)
* – Jakoobust nimetatud, kui üht Jeruusalemma koguduse „sammast“. „9ja kui Jaakobus ja Keefas ja Johannes, keda peetakse sambaiks,
tundsid ära mulle antud armu, siis nad sirutasid parema käe osaduseks
mulle ja Barnabasele, et meie mingu paganate juurde, nemad aga
ümberlõigatute juurde.“ (Gal 2:9)
* – Jeruusalemma Nõukogul (u. aastal 50) : „13Pärast, kui nad olid lõpetanud, hakkas Jaakobus kõnelema:
“Mehed-vennad, kuulge mind!“ (Ap 15:13) – oleme tänuvõlglased Jakoobusele, et ei otsustatud teha kitsendusi mitte-juudist kristlastele sisenemaks Jumala kuningriiki.
* – Saabudes oma kolmandalt missjonireisilt, viis Paulus reisilt saadud korjandusraha Jeruusalemma Jakoobusele: „ 18Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja kõik vanemad tulid ka sinna.“ (Ap 21:18 )
* – Jakoobus suri märtrina pärast Festuse surma (Porkius Festus, maavalitseja). Sanhedrini ( juudi rahva ülemkohus) otsusel visati ta kividega surnuks, süüdistatuna seaduste rikkumises, aastal 62.
4. Ta oli tuntud, kui „ Jakoobus Õiglane“, oma armastuse pärast Jumala vastu, oma tähelepanelikkuse poolest olla ise õiglane ja oma armastusest seaduste vastu.
NB: Eusebius ( paavst 310. aasta paiku) kirjutab Jakoobusest:
Ta käis tihti templis põlvili inimeste eest palvetamas ja vabandust palumas, nii, et tema nahk põlvede peal oli muutunud paksuks ja tundetuks. Tema erilise suhtumise pärast õiglusesse kutsutigi teda Jakoobus Õiglaseks. (vaba tõlge)
Sihtgrupist
1. Kirjutatud juudist kristlastele, kes asusid palestiinas ja süürias.
2. „Diaspora“ (12 hõinu hajutatus, juutide laialiränne palestiinast) ajal kirjutatud „tõelistele juutidele“, laialiränne oli tagajärjeks Rooma valitsuse järjest kasvavale rahulolematusele juutide ja kristlaste suhtes. Pärast Stefanose kividega surnuks loopimist (1Saulus oli samuti tema hukkamise poolt.
Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse
vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja
Samaariamaad. 2Aga mõned vagad mehed matsid Stefanose maha ja tegid suure
leinatalituse tema pärast. –Ap 8:1-2) suurenes kristlaste tagakiusamine. Rahulolematused viisid templi hävinguni aastal 70. Kristliku liikumise juhtkond lahkus Jeruusalemmast Antiookiasse.
3. Jakoobus kutsus koguduse kogunemiskohti „sünagoogideks“ (2Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas –Jak 2:2)
4. Pane tähele, kui tihti kasutab Jakoobus oma kirjas sõna „seadus“
-„täiuslik seadus“ (25Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija -
see on õnnis oma tegemises. 1:25)
-„kuninglik seadus“ (8Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” 2:8 )
-„seaduse murdjad“ (9Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks. 2:9, 11Sest see, kes ütles: “Sa ei tohi rikkuda abielu!”, ütles ka: “Sa ei tohi tappa!” Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled
Seadusest üle astunud. 2:11)
-„kogu seadus“ (10Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes. 2:10)
-„kohtu mõistmine seaduse järgi“ (12Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi. 2:12)
5. Juutidel oli kalduvus toetuda päritolule ja teadmistele seadusest, mis said fookuseks nende usus ja arusaamas päästest. Nende kristlus triivis pigem nõ. „ mäng peas“ –suunas, kui praktilise elava elustiili suunas.
